Ettevalmistusi kevadiseks suurpuhastuseks on nutikas alustada talvel

Möödunud nädalavahetuse päikselised päevad kuulutasid peatse kevade saabumist. Samas tõi kevadpäike nähtavale talvejärgse igikeltsa nii toas kui õues. Põrandal ja riiulitel uljalt liuglevad tolmurullid ning pea läbipaistmatud aknad ootavad kevadist suurpuhastust. Talvel kogunenud pahnal on räbalas enesetundes oma kindel roll. Nii tühine kui see ka ei tundu on pahnal nii füüsilised, emotsionaalsed kui ka majanduslikud mõjud, kuigi me igapäevaselt ei pruugi seda endale teadvustada.
Juba paljalt mõte ees ootavast kevadisest rapsimisest kurnab keha ja nüritab vaimu. Seda seisundit tavatsetakse nimetada kevadväsimuseks.
Samas ei pruugi see nii minna. Ees ootavaid vaimseid ja füüsilisi kannatusi on kindlasti võimalik leevendada ning selles osas midagi ennetavalt ette võtta.
Millest alustada, kui olukord näib olevat lootusetu ja ülesanne tundub üle jõu käivat?
Tõttöelda on sellest palju kirjutatud. Ehk isegi liiga palju! Samas on loetut sageli üsna keeruline oma kodu konteksti panna. Info on eklektiline, tihti vastuoluline ja pruugi vastata tegelikule olukorrale.
Mina otsustasin sellel aastal härjal õigeaegselt sarvist võtta ja asusin tuulutama oma riidekappe nüüd kui väljas on tuuline, libe ja kõledavõitu. Pealegi soovitatakse karusnahku puhastada ja tuulutada just miinuskraadidega
Tänu mõned aastad tagasi tehtud radikaalse otsusele, ei olnud see eriti keeruline. Kõik riided, mis mulle enam rõõmu ei pakkunud, olin kokku kogunud ühte vahvasse riidekotti.
Olemasoleva info kohaselt ei tohiks Eestis tekstiilijäätmed olmeprügisse sattuda, kuna seda tuleb eraldi sorteerida.
Sestap peaks mul olema võimalus kogu kott sorteerimata ära anda.
Teadliku koristajana kasutasin kaardirakendust Kuhuviia (https://kuhuviia.ee). Sisestasin märksõnana “kasutamiskõlbmatud riided”, misjärel suunas rakendus mu Viimsi jäätmejaama. Kuna jäätmejaamani on oma tubli 6 km, siis otsustasin infot eelnevalt kontrollida. Netis leitud info põhjal Viimsi jäätmejaam kasutatud riideid vastu ei võta. Järgmises lähimas jäätmejaamas Pärnamäel vōetakse leitud info põhjal vastu üksnes puhtaid kasutamiskõlblikke riideid. Kasutamiskõlbmatuid riideid võetakse vastu tasuta (kuni 0,1m3) Jüri jäätmejaamas, kuid seda ka üksnes Rae valla elanikelt.

Tekkinud hingelise segaduse tõttu saatsin oma elu esimese TEABENÕUDE Keskonnaministeeriumisse. Teabenõude sisu oli lihtne ja lakooniline.
"Kas elanik on kohustatud eraldi sorteerima tekstiilijäätmeid (kasutamiskõlbmatud riideid, jalanõud) või on tegemist olmejäätmetega? Ministeeriumilt saadud vastuse kohaselt on määrdunud ja katkised riided olmejäätmed. Terved ja puhtad riided saab panna konteineritesse.

Eestis tekib aastas umbes 25 000 tonni tekstiilijäätmeid. 90 % tekkivatest tekstiilijäätmetest satub olmeprügisse või põletatakse. Konteineritesse ja äraantud riietest läheb suhteliselt marginaalne osa uuele ringile. Mingi väike osa jõuab Euroopasse ja Aasiasse ümbertöötlemiseks.

Tekstiilijäätmete näol on tegemist väärtusliku toorainega, millest saab toota pehme mööbli ja madratsitäidet, helikindlaid seinaplaate, kasutada isolatsioonimaterjalina helistuudios ja traktorikabiinides. Eestis toodab AS Toom Tekstiil tekstiilijäätmetest isolatsioonimaterjali, kuid see ei ole ettevõtte põhitegevus.
Mõned kauplejad kasutavad tekstiilijäätmete kogumise kampaaniat turunduse eesmärgil.

Kokkuvõttes inforohkus tekitas rohkem küsimusi, kui andis õigeid vastuseid. Olin ringiga jõudnud tagasi oma esialgse küsimuse juurde- kuhu Viimsis on võimalik viia tekstiilijäätmed.

Üks on selge, riik pidanuks riiete kogumisega tegelevatele MTÜ-dele ammu appi tulema.